Mida osaleja pärast koolitust oskab?

Osaleja oskab:

• paremini mõista ATH ja autismispektriga lapse käitumist ja õppimist mõjutavaid tegureid;
• märgata olukordi, mis lapse toimetulekut raskendavad;
• muuta juhiseid ja töökorraldust lapsele arusaadavamaks;
• kasutada eneseregulatsiooni ja tähelepanu toetavaid võtteid;
• kujundada keskkonda, mis aitab lapsel iseseisvamalt toime tulla.

Käitumise ja eneseregulatsiooni toetamine

Millist väljakutset koolitus aitab lahendada?

Keeruline käitumine võib võtta suure osa õpetaja tähelepanust ja energiast. Sageli keskendutakse sellele, kuidas käitumine võimalikult kiiresti lõpetada, kuid vähem sellele, milline oskus lapsel selles olukorras puudu võib olla.
Laps võib näiteks vajada rohkem tuge pettumusega toimetulekuks, oma tegevuse pidurdamiseks, abi küsimiseks, ootamiseks, tähelepanu juhtimiseks või emotsioonide reguleerimiseks.

Millele koolitusel keskendume?

Analüüsime käitumise võimalikke põhjuseid ja õpime vaatama käitumist kui infot lapse vajaduste ja veel kujunevate oskuste kohta. Käsitleme praktilisi võtteid eneseregulatsiooni, tähelepanu, koostöö ja käitumisoskuste õpetamiseks.
Vaatame eraldi:

• mida saab teha enne keerulist olukorda;
• kuidas toetada last olukorra ajal;
• kuidas kasutada juhtunut pärast olukorda õppimiseks, mitte ainult tagajärgede rakendamiseks.

Mida osaleja pärast koolitust oskab?

Osaleja oskab:

• märgata paremini käitumise taga olevaid vajadusi ja puuduvaid oskusi;
• keerulisi olukordi ennetada;
• valida lapsele sobivaid eneseregulatsiooni toetavaid võtteid;
• õpetada käitumisoskusi teadlikumalt;
• reageerida keerulisele käitumisele viisil, mis toetab lapse edasist arengut.

Õpiraskustega õppija toetamine

Millist väljakutset koolitus aitab lahendada?

Õpiraskustega laps võib pingutada palju, kuid jääda sellest hoolimata ülesannetes hätta. Tal võib olla keeruline lugeda, kirjutada, arvutada, tööjuhendist aru saada, olulist infot märgata või oma tegevust planeerida. Kui õppimine nõuab pidevalt väga suurt pingutust ja ebaõnnestumisi koguneb, võivad väheneda lapse motivatsioon ja usk oma võimetesse.

Millele koolitusel keskendume?

Vaatame, millised osaoskused võivad erinevate õpiraskuste taga olla ning kuidas õpetaja saab märgata, millises ülesande etapis laps tegelikult abi vajab.

Käsitleme praktilisi võimalusi:

• tööjuhiste lihtsustamiseks ja struktureerimiseks;
• õppematerjali kohandamiseks;
• ülesannete väiksemateks sammudeks jagamiseks;
• tempo ja töömahu kohandamiseks;
• visuaalsete abivahendite kasutamiseks;
• õppimisstrateegiate õpetamiseks;
• lapse iseseisvuse ja enesekontrolli toetamiseks.
  

Mida osaleja pärast koolitust oskab?

Osaleja oskab:

• paremini märgata, milline osa õppimisest lapsele raskusi valmistab;
• eristada oskuse puudumist juhendi või töökorralduse raskusest;
• kohandada tööjuhiseid ja õppematerjali;
• õpetada lapsele sobivaid õppimisstrateegiaid;
• toetada lapse iseseisvust, motivatsiooni ja eduelamust.

Universaalselt disainitud klassiruum

Millist väljakutset koolitus aitab lahendada?

Ühes klassis võivad olla väga erineva tähelepanu, tempo, keeleoskuse, õpioskuste ja eneseregulatsiooniga õppijad. Kui iga raskuse tekkimisel tuleb hakata tegema eraldi individuaalset kohandust, võib õpetaja töö muutuda väga koormavaks. Küsimus on: kuidas kujundada õpetamine ja keskkond juba algusest peale selliseks, et võimalikult paljud lapsed saaksid iseseisvalt osaleda ja õppida?

Millele koolitusel keskendume?

Vaatame klassiruumi ja õpetamist universaalse disaini põhimõtetest lähtuvalt.

Analüüsime praktiliselt:

• kuidas anda selgeid suulisi ja visuaalseid juhiseid;
• kuidas muuta tunni struktuur õppijale etteaimatavaks;
• kuidas kujundada klassiruumi füüsilist keskkonda;
• kuidas vähendada tähelepanu ja töömälu tarbetut koormust;
• kuidas kasutada visuaalset tuge;
• kuidas pakkuda erinevaid võimalusi õppimises osalemiseks;
• kuidas muuta õppematerjalid kättesaadavamaks;
• kuidas toetada eneseregulatsiooni juba keskkonna ja töökorralduse kaudu.

Mida osaleja pärast koolitust oskab?

Osaleja oskab:

• märgata õpikeskkonnas õppimist takistavaid tegureid;
• kujundada selgemaid ja kättesaadavamaid juhiseid;
• struktureerida õppetegevusi nii, et õppijal oleks lihtsam iseseisvalt tegutseda;
• kasutada visuaalseid ja korralduslikke tugesid;
• kujundada klassiruumi, mis toetab tähelepanu ja eneseregulatsiooni;
• vähendada vajadust pidevate individuaalsete erilahenduste järele.

Koostöö ja professionaalsed suhted hariduses

Millist väljakutset koolitus aitab lahendada?

Lapse toetamine ei sõltu ainult ühe spetsialisti teadmistest. Sageli tekivad raskused siis, kui õpetaja, tugispetsialist, abiõpetaja, juhtkond või lapsevanem näevad olukorda erinevalt, rollid pole selged või kokkulepped ei jõua igapäevasesse praktikasse. Ka heade kavatsuste korral võivad koostööd takistada töökoormus, ajapuudus, ebamäärased kokkulepped, erinevad ootused või usalduse puudumine.

Millele koolitusel keskendume?

Vaatame, kuidas kujundada professionaalset koostööd nii, et see aitaks päriselt lapse arengut toetada.

Keskendume:

• kontakti ja usalduse loomisele;
• professionaalsete rollide ja vastutuse selgusele;
• toetava tagasiside andmisele;
• abi ja toe pakkumisele viisil, mis ei vähenda teise inimese autonoomiat;
• selgete ja realistlike kokkulepete sõlmimisele;
• kokkulepetest kinnipidamise toetamisele;
• keeruliste vestluste juhtimisele;
• õpetaja, tugispetsialisti, abiõpetaja ja lapsevanema koostööle.

Mida osaleja pärast koolitust oskab?

Osaleja oskab:

• uua teadlikumalt professionaalset kontakti ja usaldust;
• selgitada rolle ja ootusi;
• sõnastada konkreetsemaid kokkuleppeid;
• anda ja vastu võtta toetavat tagasisidet;
• valida sobiva viisi kolleegi või lapsevanema toetamiseks;
• juhtida keerulisi koostööolukordi rahulikumalt ja eesmärgipärasemalt.

Koolituse korraldus

Koolitusi on võimalik tellida kontaktkoolitusena või veebis.
Koolitused toimuvad tellimuskoolitustena ning nende sisu, maht ja õppekava kohandan tellija vajaduste ja sihtrühma järgi.
Kasutan koolitustel lühiloenguid, praktilisi harjutusi, juhtumianalüüse, paaris- ja rühmatöid, refleksiooni ning osalejate enda töökogemuse mõtestamist.